RSS Feed

Ramadaan Marokos

Ma lisaksin siia alla artikli, mille kirjutasin Eesti moslemite ajakirjale `IQRA`, see ilmus ajakirja 14. numbris. Kunagi hiljem räägin ka lähemalt marokolaste eid al fitr ja eid al adha traditsioonidest.

RAMADAAN MAROKOS

Autor: Sarah Iirimaalt

Ramadaanikuu on jälle märkamatult kätte jõudnud ning veel märkamatumalt peagi läbi. Ma jagaksin meeleldi teiega oma kõige meeldejäävamat ramadaani, mille veetsime Marokos. 

See oli kolm aastat tagasi ja ramadaani alguses olin ma 6. nädalat beebiootel, kuid ega see mul paastuda ei seganud.

Ramadaanikuu on uuele moslemile islamiriigis eriline: sa märkad kõiki ja kõike enda ümber ja hindad hetke, et  saad paastuda, kui kõik sinu ümber paastuvad;  saad katkestada oma paastu paljude inimeste keskel, kes ka kõik paastuvad; palvetada koos – see on ühtsuse tunne.

Ramadaani tunned sa Marokos kõikjal enda ümber – väljas käies on kohvikud ja restoranid tühjad või siis üldse suletud; sa ei näe inimesi tänaval söömas, kohvitamas; varajastel  hommikutundidel kuuled, kuidas inimesed loevad Koraani; pärastlõunal algab köögis alati tihe sebimine – valmistutakse iftaariks. Küpsetatakse ka ramadaanimaiustusi, mis on väga magusad ja mille tegemine paras ettevõtmine. Tihtipeale leiad köögist kolm või enam naist maiustuste kallal toimetamas (maiustusi tehakse kas kord või kaks kuus, mitte iga päev).

Iftaariks on laua peal kas hariira (supp, mida süüakse spetsiaalselt ramadaanikuul, mis on valmistatud lambalihast, läätsedest ja kikkerhernestest ning on väga toitev) või juurvilja püreesupp. Samuti ei puudu laua pealt kunagi ka datlid ja ramdaanimaiustused. Tuntuim neist on šbekiia –huvitava kujuga maius, milleks lõigatakse taignast ristkülikukujulised tükid , keskele lõigatakse kolm ava, sõrmede vahel antakse sellele  vastav kuju, küpsetatakse  õlis, ning seejärel torgatakse mee sisse ning  lõpus raputatakse peale seesamiseemneid.

Kui kogu pere on katkestanud oma paastu, süüakse suppi ja minnakse tarawiihi palvetama. Tagasi tulles süüakse tavaliselt tažiini (traditsionaalset hautis), kas kana, kala või lambalihaga.

Suhuur (hommikune söögikord enne paastu alustamist) on üldiselt  tagasihoidlik – juustusai, piimakissell, mõni võileib, jogurt ja datlid ning ohtralt vett.

Eidi hommik on Maroko kodus eriline sündmus – lapsed on täis rõõmu ning ärevust, nad kannavad oma parimaid riideid – tüdrukud traditsionaalseid värvilisi kaftaane, poisid traditsionaalset džellabad või džabadoori. Täiskasvanud riietuvad veidike tagasihoidlikumalt – naised kannavad abaajat või džellabad ning mehed traditsionaalset džellabad või taubi.

Lapsed saavad kingitusi ning maiustusi. Inimesed kiirustavad mošeesse eidi palvusele. Koju tulles on  hommikusöögiks kaetud pidulik laud, kust võib leida suppi (mille nime ma ei oska teile kahjuks õelda, kuid mis maitseb nagu arstirohi, nii et mina kahjuks seda juua ei suuda) ning muud head paremat.

Peale hommikusööki minnakse külastama sugulasi-tuttavaid. Igas külastatavas kodus pakutakse teed ning maiustusi, kõik on õnnelikud ning tänavad ja ülistavad Jumalat.

Minule oli see kõik väga eriline ning huvitav  ja  ma olen tänulik, et sain osa sellest imelisest päevast. Eidi päev on Marokos täis õnne, rõõmu ning ärevust.

Peagi on jälle möödunud üks ramadaanikuu ja in ša Allah jääme lootma, et ka tuleval aastal saame me kõik osa võtta järgmisest imelisest ramadaanist.

Toidulaud Iftaari ajal

šbekiia

šbekiia

About Killuke Marokot

Blogi, kus voib leida killuke nii Maroko kööki kui ka kultuuri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s