RSS Feed

Maroko teekultuur

Maroko teekultuuri (araabia keeles الشاي – äš-šääi, Maroko dialektis اتاي – ät-tääi) määratleb see, kuidas Marokos valmistatakse ja tarbitakse (rohelist!) teed, mida toidu kõrvale väga laialdaselt juuakse. Sama traditsioon on levinud kogu Põhja-Aafrikas, osaliselt Sahelis ja Lõuna-Hispaanias. Teel on väga tähtis koht Maroko kultuuris ning tee keetmist ja joomist peetakse lausa kunstiks. Maroko on üks suurimaid tee importijad maailmas.

Marokos mõistetakse piparmünditee all piparmündilehtedega rohelist teed, mis sisaldab ka kofeiini. Maroko piparmünditeed juuakse tänapäeval kõikjal araabiamaailma lääneosas (st Põhja-Aafrikas). Seda ei serveerita mitte ainult söögiaegadel vaid päeva erinevatel aegadel, eriti külalisi võõrustades. Erinevalt Maroko toitust, mida reeglina valmistavad naised, on tee tegemine peremehe ülesanne. Tee pakkumine näitab pererahva külalislahkust ja sellest keelduda on ebaviisakas.

Päritolu

Usutakse, et roheline tee võeti Marokos esmakordselt kasutusele 18. sajandil. See hakkas riigis laialdaselt levima 19. sajandi keskel, mil Euroopa ja Magribi[ vaheline kaubandus õitsema lõi. On teada, et sultan Moulay Ismail sai Euroopa riikide saadikutelt Euroopa vangide vabastamise hõlbustamiseks palju kingitusi, mis sisaldasid muu hulgas ka teed ja suhkrut.

Peamiseks tee eksportijaks Marokosse on Hiina. Maroko kaubandusministeeriumi andmetel importis Maroko 2006. aasta esimesel poolaastal üle 56 000 000 dollari väärtuses Hiina teed. Marokot peetakse suurimaks Hiina rohelise tee importijaks maailmas.

Valmistamine

Ät-tääi valmistamise meetod on suhteliselt keeruline ja varieerub piirkonniti. Põhja-Marokos on tee tavaliselt magusam kui lõunas ning mõnes kohas lisatakse sellele ka piiniapähkleid. Talvel, kui värske piparmünt on haruldane, asendatakse või kombineeritakse see koirohu lehtedega (Maroko dialektis – šiiba), mis annavad teele erikuse mõruda maitse. Kasutatakse ka raudürti (Maroko dialektis – luiiza), mis annab teele sidruni maitse.

Tüüpiline Marokos kasutatav tee on Hiinast imporditud roheline püssirohutee sort.

Lihtne ja praktiline viis Maroko teed valmistada oleks järgmine:

1. Vala teekannu kahe teelusika teelehtede peale pool liitrit keevat vett. Lase tõmmata vähemalt 15 minutit.

2. Filtreeri teevesi, ilma seda eelnevalt segamata, eraldi roostevabast terasest kannu, nii et teelehed ja sõre pulber saaks eemaldatud.

3. Lisa suhkur (umbes üks teelusikatäis ühe detsiliitri kohta).

4. Lase kesmisel kuumusel keema. See oluline samm ettevalmistamise protsessis võimaldab suhkrul läbimida hüdrolüüsi, andes teele iseloomuliku maitse.

5. Värske piparmünt lisatakse  teekannu või otse tassi.

Traditsionaalselt serveeritakse teed kolm korda. Kuna kõigil kolmel korral on tee saanud erineva aja tõmmata, on kõigil kolmel klaasil teel ainukordne maitse, mida kirjeldab kuulus vanasõna:

Le premier verre est aussi amer que la vie,   Esimene klaas on kibe kui elu,

le deuxième est aussi fort que l’amour,         teine klaas on tugev kui armastus,

le troisième est aussi doux que la mort         kolmas  klaas on õrn kui surm.

Maroko dialektis- ät-tääi

Tee klaasid

Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Moroccan_tea_culture

About Killuke Marokot

Blogi, kus voib leida killuke nii Maroko kööki kui ka kultuuri

5 responses »

  1. Mina ise ei ole üldse Maroko tee fänn – minu maitsele on see kaugeltki liiga kange, aga minu poja on ikka üks õige marokolane – niipea kui Marokos maitse suhu sai (kuigi oli alles aastane ja ma ei näinudki, kui talle esimest korda anti), nii hakkas nõudma ja joob siiani kohe isuga. Niipea kui baba hakkab teed keetma, on poiss ka kohe platsis ja nõuab “auua”; kasvõi tulist.😉
    Mina tegin endale ikka ainult piparmündiga ja ilma rohelise tee ja suhkruta teed, mille peale kohalikud muidugi kõik naersid ja seda “rohuleotiseks” kutsusid … muidugi mitte pahatahtlikult.🙂

    Vasta
  2. Minule meeldib ja mul molemad plikad samamoodi ainult taida klaase🙂, kusjuures ega mina ise teed ei valmistagi, me peame traditsioonist kinni ja mees on see kes seda valmistab🙂

    Vasta
  3. Meil teeb ka baba alati teed.🙂 Ka meie külalised on sellega harjunud, et iga kord kui tulevad, saab Maroko teed.
    Aga eks sellega ole nalja ka veidi saanud. Kord tegi abikaasa teed, kui olime minu vanemate pool ja teed pakuti ühele minu isa sõbrale, kellele see väga maitses. Kui isa tahtis talle juba 3dat klaasi valada, ütles sõber: “Ei, oota nüüd, ma pean ju koju ka sõitma!”😛

    Vasta
  4. Olen ise kogu lapsepôlve joonud head piparmünditeed, seda ôiget piparmünti, mis paneb ikka juues suu mônusalt ôhkama. Esimest korda Alzeerias teed juues olin lausa pettunud, kuna see kiidetud tee osutus minu jaoks hoopis siirupiks, millel vaid kerge mündimaitse. Araablased kasutavad seda mahedat münti, mis on kui hambapast. Mulle aga meeldib hoopis tugev piparmünt! Poeski vôtan teeriiulilt Liptoni piparmündi asemel tugevamaitselise inglise Twinings Peppermint tee!

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: