RSS Feed

Category Archives: Kultuur

Fatiira eri Eesti moslemite ajakirjas “Iqra”

FATIIRA ERI!!!

Tõlkinud ja koostanud: Sarah Iirimaalt ja Kätlin Hommik- Mrabte

 

Sõnatüvi FTR tähendab araabia keeles „lõikama, midagi kiiresti tegema, lõhkema, pragunema“. Sellest tüvest tuleb näiteks sõna fitr, mis tähendab „paastu katkestamine“ või „hommikusöök“, kuna peale pikka aega mitte-söömist (olgu selleks „pikaks ajaks“ siis öö või päev) sööma asumisel me justkui lõikame või katkestame oma paastu. Samast tüvest tuletatud sõna fatiir tähendab „kiiresti tehtud, toores, mõtlematu, äkiline“. Fatiira on aga see, mida me kiiresti valmistame ja millega hommikul oma nälga kustutame.

Mis see fatiira täpsemalt on, on raske öelda, kuna erinevates araabia riikides kasutatakse sama sõna erinevate toitude tähistamiseks. Fatiira võib olla nii sai, pannkook, pontšik kui isegi pelmeen, pirukas või küpsis. Peale selle, et erinevates araabiariikides tähistab fatiira erinevaid asju, on sellel sõnal ka erinevaid vorme – fatiira, fatiir, fitiir, ftiir jm. Sõnatüvi on aga sama, olgu toit milline tahes ja olgu see tehtud Marokos, Tuneesias, Egiptuses, Saudi Araabias, Djiboutis, Etioopias, Somaalias, Liibanonis või mujal.

MAROKO FATIIRA

Üle terve araabiamaailma on just Maroko fatiira kõige enam tuntud ja ka eurooplastele teada. Marokos nimetatakse fatiiraks üle panni saia, milles kindlasti peab leiduma peeneteralist mannat. Muu hulgas sisaldab fatiira tainas ka võid või toiduõli. Fatiirat võib valmistada piimaga või ilma, olenevalt sellest, kas soovitakse pehmemat või küpsiselaadsemat tulemust.

Mõnes Maroko piirkonnas kutsutakse fatiirat ka haršaks. Kuigi Maroko fatiira tundub veidi muffini moodi, on see oma maitselt ja struktuurilt siiski sarnasem maisisaiale.

Fatiira on Marokos väga populaarne hommikusöök ning maitseb kõige paremini soojalt, või ja moosi, kuid miks mitte ka juustu või meega.

SAUDI ARAABIA FATIIR

Saudi araablased on väga traditsionaalne rahvas ja nad söövad siiani toitu, mida nad on harjunud juba sajandeid sööma. Kuigi beduiinidest saudide toit on tunduvalt lihtsam kui linna-saudide oma, kes tänapäeval moodustavad juba enamuse riigi rahvastikust, on nende põhitoidus siiski sama: oad, nisu, riis, datlid, kana, jogut ja piim (põhiliselt lamba-, kaamli- või kitsepiim).

Absoluutselt kõigi Saudi toitude juurde süüakse lamedat leiba (või meie mõistes saia), mida saudid nimetavadki fatiiriks. Saudi autentne fatiir on valmistatud röstitud odrajahust. Seda küpsetatakse soojas ahjus metallist kausis 3-4 minutit, misjärgselt hakkabki fatiir oma kuju võtma.

EGIPTUSE JA SOMAALIA FITIIR

Somaalias ja Egiptuses nimetatakse reeglina fatiiriks suurt praetud pannkooki, mis on tehtud jahust ja munast ja mida süüakse meega. Seda nimetatakse küll ka leivaks, kuid pigem on siiski tegemist tihed pannkoogisarnase küpsetisega.

Egiptuse fatiir on kohev pannil küpsetatud pagaritoode, mis on midagi pontšiku ja pannkoogi vahepealset. Seda võib serveerida nii magusalt kui vürtsikalt. Fatiiri tainas on kohev ja „lamineeritud“, nagu ütleksid tänapäeva pagarid, kuna taigen on iseenda sisse keeratud.

Oivaliselt maitseb fatiir bi l-sakhiina,  millest on kaks erinevat varianti ; esimene on kaetud äädikas ning  küüslaugus küpsetatud köögiviljadest kastmega, teisel on kastmeks valmistatud kana hautatud sibulate ja samnaga (sulavõiga).

Suurepärase magusa fatiiri saab teha aprikoosi  ja tuhksuhkuruga, samuti värskete puuviljadega nagu banaanid.

DJIBOUTI FATIIRA

Djiboutis nimetatakse fatiiraks hoopis juurvilja- ja lihaomletti saia vahel. Saia, mille vahele juurviljad, liha ja muna lähevad, nimetatakse galette, kuigi tegemist on kõige lihtsama võimaliku saiataignaga.

Allikad: http://www.cliffordawright.com/caw/food/entries/display.php/topic_id/17/id/75/, http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=1054597, http://www.ukqna.com/food/2345-1-food-ukqna.html, http://regardsurdjibouti.free.fr/cuisine%20locale.htm

MAROKO FATIIRA

Kokk: berberinaine Tata Moulay Bouazzast

1 klõli

½ kl suhkrut

1 tl soola

1 kl piima

3 kl peeneteralist mannat

natuke kuiva pärmi või küpsetuspulbrit

3 kl jahu

Sega kõik toiduained kokku, jättes veidi mannat taldrikule. Sõtku parajalt sitke tainas ja veereta sellest pallikesed, seejärel vajuta pallid ketasteks. Prae kettad pannil nagu pannkoogid (soovitavalt lahtisel tulle), kuid ilma õlita (sest õli on juba koogi sees). Serveeri soojalt kas moosi, mee, sulajuustu või argaaniõliga.

TUNEESIA FTAIR – 1

Kokk: Karima

 

3 dl maisijahu

4spl suhkrut

2 spl õli

1 muna

1 dl piima

1 tl küpsetuspulbrit

natuke kaneeli

küpsetamiseks õli
Sega kokku küpsetuspulber, maisijahu ja kaneel, teises kausis klopi muna koos suhkruga lahti, lisa õli ja piim, sega läbi ning lisa kuivained. Sega kokku taignaks ning rulli taigent 1/2 cm paksuseks. Tee klaasiga ümarad rattad (et seest väikseid auke teha kasutasin limonaadi pudeli korki),

kuumuta õli ning küpseta õlis kuldpruuniks. Soovi korral raputa veidi jahtunud saiakesed üle tuhksuhkruga või kuumuta potis veidi mett, lisa sinna seesamiseemneid või purustatud pähkleid ja kasta saiakesed mee sisse.

TUNEESIA FTAIR – 2

Kokk: Amira

250 g mannat

õli

vett

soola

Pane manna  kaussi, lisa natukene soojaks  tehtud vett ja soola vastavalt maitsele. Sõtku tainast ja vähehaaval lisa aegajalt vajadusel sooja vett juurde, sõtkuda tuleb umbes 30 minutit, kuni mannast on saanud taina mass ja manna tükke enam eriti näha pole. Võta väikesed palli kujulised  tükid  tainast ja sõtku rohke õliga, silu käteka õhukesteks ketasteks. Aseta kuuma panni peale (panni peale  pole vaja enam õli). Küpseta mõlemalt poolt. Serveerida võib nii harissaga kui juustu  ja  tomatiga, kuidas aga isu on.

SAUDI FATIIR

 

6-7 kl röstitud odrajahu

3 spl suhkrut

1 spl soola

natuke pärmi või küpsetuspulbrit

2,5 kl vett

Sega kokku 6 kl jahu, suhkur, sool ja küpsetuspulber. (Kui kasutad pärmi, siis sega see eelnevalt suhkruga ja vala vette.) Seejärel hakka vaikselt lisama vett, kuni tekib ühtlane tainas, mis enam sõrmede külge kinni ei jää. Sõtku korralikult, seejärel jäta tainas mõneks ajaks seisma. Kui tainas on piisavalt seisnud, mulju selle küljest parajad tükid, veereta nendest pallid ja seejärel laua peal väheses jahus pannkoogilaadset õhukesed kettad.

Küpseta kettad rasvaineta keskmise kuumusega pannil (soovitavalt wokil), pannilabidaga aeg-ajalt ketastele peale vajutades, et kõik ketta osad panni puutuksid. Kui üks külg on küpsenud, keera teine külg. Valmis kettad aseta köögirätiku alla, et nad kohe ei jahtuks.

DJIBOUTI FATIIRA

 

jahu

vett

1 tl soola

½ porrulauku

1 väike sibul

1 tomat

1 rohelise pipra kaun

50 g veiseliha

1-2 muna

Sega veest, soolast ja jahust tainas, mis käte külge ei kleepu ja prae sellest taignast pannkoogisarnased saiarattad (umbes nagu Saudi omad). Lõika porru, sibul, tomat ja pipar väikesteks tükkides ja prae pannil, keskmisel tulel. Seejärel lisa veiseliha tükid ja prae veel. Eemalda segu pannilt ja pane sinna üks saiaratas. Saiaratta ühele poole kalla praetud juurviljad ja liha, nende peale klopitud muna ja tõsta teine pool saiarattast esimesele peale. Prae seni, kuni muna ei ole enam vedel.

 

10 põhjust, miks külastada Marokot

Hassan II moshee

Maroko on maa, kuhu olen kaotanud oma südame. Minu jaoks on see minu teine kodu ning kaugel minu unistustelaekas saab seal olema ka minu tulevane kodu. Marokos on päike, palmipuud, ookean, adhaan (palvekutse), suurepärane cuisine ja alati naeratavad inimesed. Loomulikult ka veel minu mehe Tawfiqu poolne pere, kes meid alati pikkisilmi külla ootavad.  Järjestan siia iseenda 10 lemmikut põhjust, miks mina ikka ja jälle oma puhkuseid ootan, et sinna tagasi saaks.

1. SööK – siis pole ilmselt midagi imestada, et see on minu esimene põhjus. Ma ARMASTAN Maroko kööki. Kõike seda värskust, vürtsikust ja salapärasust, maitseainetega mängimist ning loomingulist. Vahel on mul tunne, et kui ma kirjeldan Maroko kööki, siis pigem kirjeldan ma kunsti kuskil näitusel. Aga minu jaoks Maroko köök ongi KUNST. Kindlasti tuleb Maroko reisi ajal ära proovida reedene kuskuss, tagine`id, piparmünditee ja maiustused. Maitseelamus on garanteeritud!

2. INIMESED – Marokolased on sõbralikud, alati naeratavad ja külalislahked. Kui sa oled saanud küllakutse Marokolase koju siis ole valmis kuninglikuks kohtlemiseks, kus sulle pakutakse kindlasti rikkalik lõunasöök (hommiku- või õhtusöök)  ja loomulikult järgneb sellele münditee koos maiustusetega. Marokolased on vaga lõbusad inimesed ja ei ole ka vaja imeks panna kui hommikusöögi lauas keegi hakkab järsku kätega lauale põristama, nagu mängiks ta trummi, sellele järgneb tavaliselt see, et kõik lauas olijad ühinevad selle põristamisega, ning sinu hommikueinest saab hoopiski pidu.

3. SOUKS e. turud – igas suuremas linnas võid leida souks (kinnised turud), kus müüakse kõike alates vaipades, lõpetades loomadega. Turuhinnad on väga odavad, kõik toiduained on hooajalised, orgaanilised ja värsked. Turud on värvilised ja sealt võib leida kõike, mis hing ihaldab. Marokolased oskavad hästi kaubelda ja turult ei osteta alghinnas midagi.

Riad

4. RIADID – Riad on külalistemaja sisehooviga. Põhimõtteliselt on need vanad hooned, mis on renoveeritud ja kasutusele võetud külalistemajana, kus inimesed saavad ööbida. Tavaliselt on ühes riadis 3-5 tuba ja tänu sellele tekib väga kodune tunne. Alati serveeritakse ka hommikusöök. Riadis on tavaliselt terass ja avatud katus, nii et sisehoovi pääseb loomulik valgus. Riadi võib leida päris soodsa hinnaga, alates 40 eurot öö eest.

5. AJALOOLISED LINNAD – Marrakeshi jalamil asuvad Atlase mäed, kuulus vanalinn, Djemmaa el-Fna, paleed, aiad ja vanad auru vannid. Seejärel Fez, intellektuaalne ja religioosne rahva uhkus, oma kitsaste looklevate tänavate, väikeste väljakute ja käsitöö töötubadega. Seal asuvad sajandivanused mosheed ja ülikoolid. Lisaks sellele asuvad seal ka tuntud vase, keraamika ja naha töökojad. Casablanca on Maroko suurim linn ja finantskeskus. Casablancas asub üks suuremaid mošeesi maailmas – Hassan II mošee. Casablancas leiad kõike: rannad, turud, restoranid ja palju muud. Casablanca on nüüd ka suuruselt viienda kaubanduskeskuse omanik – Morocco Mall.

6. SAHARA KÕRB – Sahara kõrbe saab avastada kas maastikuautoga või kaameliga. Kui otsustate ööbida kõrbes, jääda magamatähistaeva all ja ärgata üles hämmastavat päikesetõusu vaadates, on see just õige koht.

Hammam

7. HAMMAMID ehk aurusaunad – Maroko avalikud aurusaunad olid kunagi ainukesed kohad, kus inimesed end pesemas said käia. Kuigi marokolased pesevad end nüüd oma kodu privaatsuses, on aurusauna külastamine huvitav viis osa saada selle maa ajaloolisest kultuurist. Hammami külastamine on paljus sarnane tänapaeva moodsa SPA külastamisele.

8. FESTIVALID – ükskõik, millal sa Marokot külastad, ikka leiad sa eest mone jutuvestja voi festivali. Marokolased armastavad oma folkloori ja kuskil on alati midagi toimumas.

9. SHOPPAMINE – Marokos võid leida kõike: riideid, vaipu, lampe, mööblit, kangast, nõusid jne. Võib leida nii araabiapäraseid asju, kui ka euroopalikke. Hinnaklass vaheldub väga odavast väga kallini. Samamoodi ka brändid – on nii turukaupa kui ka maailmakuulsad disaineripoed. Ühesõnaga, kui sinu huviks on shoppamine, ei pea sa kindlasti pettuma.

10. MAROKO STIIL – viimane, aga üldse mitte tähtsusetu, ja üks minu lemmikuid on maroko stiil: nii hotellid, restoranid, poed, kodud, riided, nõud ja veel palju muudki – see on lihtsalt super, väga elegantne ja kuidagi muinasjutulik. Kangad, mis leiad Marokost on nii rikkalikud ja värvilised, aga samas nii stiilsed, ma lausa armastan seda. Kui külastan Marokos erinevaid kodusid, siis ma olen lummatud nende stiilist ja värvivalikust, nagu oleks astunud muinasjutumaale. Mul on ka endal kodus mõned Maroko asjad, nagu nt. nõud ja küünlajalad ning üks väga armas lambike, mis on mu lemmikum ese üldse. Ja loomulikult loodan ma kunagi olla ühe sellise muinasjutulise kodu omanik 🙂

Need on minu 10 põhjust, miks ma armastan seda maad ning mille pärast soovin ja igatsen sinna ikka ja jälle tagasi. Ka seda postitust kirjutades poeb vaikselt igatsus põue…aga suvepuhkuse veedame me perega jällegi Marokos ja mõtlesin, et võtaks teid oma puhkusele kaasa ning postitaks siia pilte ja tegemisi minu Maroko puhkusest. Mis te sellest arvate?

Seniks kõike ilusat!

Tänavatoit ehk `street food`

Artikkel ilmus ajakirja `Iqra` 20.ndas numbris.

Kes meist ei ole araabia maid külastades ja tunde mööda tänavaid või turgusid kolades nende maade tänavatoite proovinud. Just see on sageli kõige põnevam ja meeldejäävam osa kogu reisist. Tihtipeale on need road lihtsad ja kiirelt valmivad ja seega võime neid ka kodus katsetada, tekitades veidi araabiamaailma meeleolu.

Marokot külastades on üks põnevaim osa kindlasti tänava toit ehk street food. Igas linnas, kus on souk ehk turg, vanalinnas, väljakutel, bussipeatustes, linnadevahelistel teedel või tänavakaubanduses leiad, kas pisikese kohviku või butiigi või lihtsalt mone vankri, leti või isegi ümberkeeratud kasti, mille taga on tool kliendile istumiseks, pakkumaks erinevaid roogasid – keedetud porgandi salat vütsköömnega, harira (supp liha või kana, kikerherneste või läätsedega), vürtsikad teod, kefta (hakkliha) kebabid, pontšikud suhkrusiirupis, bessara (oasupp) …

Marakeshi turg

 

Kuulsaim oma tänavatoidu poolest on kindlasti Marrakech, kus õhtul peale päikeseloojangut võtavad väljaku üle sajad kokad, kes valmistavad maitsvaid ja suussulavaid hõrgutisi. Kliendid kas istuvad või seisavad kogu selle möllu ümber, nähes pealt, kuidas see maitsev kraam otse nende endi silme all valmib. Tooksin näitena kaks lihtsat retsepti.

 

MAROKO KÖÖK

MAROKO KEFTA KEBABID

1/2 kg lamba- voi loomahakkliha, või mõlemit pooleks

1 keskmine peeneks hakitud sibul

2 tl paprikapulbrit

1 tl vürtsköömneid

1 tl soola

¼ tl pipart

veidi cayanne’i pipart

2 spl hakitud koriandrit

2 spl hakitud peterselli

1 spl oliivõli

Sega hakkliha kõikide koostisosadega ja jäta tunniks või kauemaks seisma, et lasta maitseainetel seguneda.

Vajuta hakkliha varraste ümber ja anna neile vorstikeste kuju. Grilli mõlemilt poolt 5-7 minutit. Serveeri kas Maroko leiva vahel voi pitasaiaga.

BESSARA – PÕLDOA PÜREESUPP

500 g üleöö leotatud kuivatatud ube

6 küüslaugu küünt

soola, pipart

 

Serveerimiseks:

oliivõli, jahvatatud köömneid, sidruniviile, pehme täistera sai, 1 tl hakitud peterselli

Keeda ube 2,5 l vees. Kui tekib vaht, eemalda. Lisa küüslauk, kata pott pooleldi kaanega ja lase madalal tulel keeda umbes 1 tund,  või kuni oad on pehmed. Maitsesta soola ja pipraga. Lase veidi jahtuda. Püreesta supp sauseguriga või köögikombainis. Soovi korral vala sõelale, et eraldada oakestad. Serveerimisel tõsta supp kaussi, peale vala veidi oliivõli, raputa üle purustatud köömnete ja hakitud peterselliga ning soovi korral pigista veidi sidrunimahla.

Küsimused ja vastused.

Maroko köök

Reelika õunpuu

 

Kuidas teil tekkis huvi Maroko köögi vastu?

Huvi Maroko köögi vastu tekkis, kui külastasin esimest korda Marokot ja alguse sai see 5 aastat tagasi, kui abiellusin marokolasega. Mis mulle selle köögi juures meeldib on, et see ei ole kaugeltki mitte igav, ka kõige lihtsamad road saab vürtside abil muuta millekski eriliseks. Kui varem oli toiduvalmistamine minu jaoks midagi, mida ma lihtsalt pean tegema, siis nüüd on see pigem nauding ja midagi, mida ma tahan teha. Samas Maroko köögis ei ole ei õiget ega valet, nii et iga retsepti saad kohandada vastavalt oma maitsele, lisades või ära jättes koostisosi. Ma püüan oma lastele edasi anda tükikese Maroko traditsiooni ja kultuuri ning ma leian, et toidu abil on seda kõige lihtsam teha, sest toit ja toiduvalmistamine mängib suurt osa iga marokolase elust.
 Mis on see, mis teid Maroko köögi juures enim võlub?

Kõige rohkem võlub mind toiduainete värskus ja rikkus. Vürtsidega mängimine, et tuua välja just see eriline maitse ja kuidas erinevad maitseained tasakaalustavad üksteist. Kuidas kombineeritakse liha või kala kas juur-, köögi- või puuviljadega, samas võib lisada mandleid, erinevaid seemneid, valikuid on lõputult. Lõpptulemus, mis lauale pannakse, näeb välja nagu kunstiteos, sest marokolased ütlevad, et poole toidust sööd sa silmadega, seepärast serveerivad nad oma toidu igapäevaselt kõige ilusamatel nõudel. Samas võlub mind, et toidul ja toiduvalmistamisel on väga tähtis osa pereelus. Kus pere võtab alati aega vähemalt 2 korda päevas istuda ühiselt laua taga, et üheskoos süüa ja päevamuljeid jagada.
Tagine on üks tarditsioonilisematest (ja tuntumatest) Maroko roogadest.
Kas selle valmistamisega saab n-ö hobikokkaja või tavaline pereema kenasti
hakkama?

Jah, kindlasti. Just seda ma ise olengi – hobikokkaja ja tavaline pereema. Tagine iseenesest sarnaneb vaga Eestis valmistavale hautisele. Tagine valmistamine on iseenesest imelihtne, algul võib-olla hirmutab veidi see, et hirmus palju maitseaineid peab lisama aga tegelikult need korduvad ühed ja samad maitseained. Maitseainetest leidub minu kapis ingver, vürtsköömen, kaneel, paprikapulber, safran ning kurkum. Need on põhilised, mida kasutan. Küüslauk ja sibul ning sool ja pipar leidub kindlasti igas majapidamises. Edasi on juba lihtne, sest tagine üldiselt nõuab ainult paar koostisosa, paned need potti  lisad vürtsid ja seal nad hauduvad madalal kuumusel. See eest lõpptulemus tuleb suurepärane ja väga maitsev.

 Kas tagine’i valmistamise juures on mingeid nippe, nõuandeid, mida
soovitaksite silmas pidada, et roog õnnestuks?

Harjutamine teeb meistriks, kui vürtside kasutamisega ära harjuda on edasi juba väga lihtne. Kindlasti tuleb toitu maitsta toiduvalmistamise käigus. Ma ütleks, et Maroko tagine valmistamine on nagu kunst, tuleb olla loominguline. Kindlasti annab maitsele palju juurde, kui seda süüa traditsionaalsel viisil mitte kahvliga, vaid oma sõrmi kasutades. Marokos serveeritakse tagine laua keskele, kõigile murtakse tükike saia ning saia abil oma sõrmi kasutades süüaksegi. Oma kogemustest võin öelda, et maitseb tõesti paremini. Eelduseks on muidugi, et enne ja parast sööki tuleb käsi korralikult pesta.


 Kas ja miks on oluline valmistada tagine’it spetsiaalses nõus? Kas
tagine’i nõu kasutamine annab roale midagi juurde?
 Kui spetsnõud pole, kas sel juhul sobib kenasti ka mõni tavapärane
Eesti majapidamsies oelmasolev haudepott?

 

Traditsionaalne tagine  on tehtud raskest savist, mõnikord värvitud või glasuuritud. See koosneb kahest osast: alumine osa, mis on madalalate külgedega, lame ja ümmargune ning pealmine osa – suur koonuse- või kuplikujuline kaas, mis hoiab kuumust kinni ja tänu millele toit saab aeglaselt valmida. Maroko köögi tagine on madalal tulel aeglaselt valminud hautis, mille tulemuseks on pehme liha juurviljadega aromaatses kastmes. Kaane eemaldades saab alumist osa kasutada toidu serveerimiseks.

Samas alternatiivina on võimalik kasutada haudepotti voi kiirkeedupotti, mida mina põhiliselt kasutan. Traditsionaalse taginega läheb lihtsalt liiga kaua aega, kuna tavaliselt valmib toit seal tunde.

 
 Ja lõpetuseks – missugune on teie lemmiktagine’i retsept?

Väga raske on valida ühte, sest oma lemmik on mul nii kana, kala kui ka lambaliha taginist.

Isiklikuks lemmikuks valiksin lambaliha tagine ploomide ja mandlitega, mis on minu blogis ka üleval. Terve pere lemmikukuks, mis maitseb nii suuretele kui ka väikestele oleks kefta taziin– hakkliha taziin tomatikastmes munaga. Retsepti võib leida samuti blogist. Kuskus on samuti kogu pere lemmik.

Khubz- araablaste leib

 Artikkel ilmunud Eesti Moslemite ajakirja `Iqra` 18. jaanuari numbris.
  
 
  
 
Khubz, khoubz või khobz (araabia: خبز), on araabiakeelne sõna, mis tähendab tõlkes „leib“, kuid on meie mõistes sai. Sõna khubz on ka laialdaselt kasutusel mitte-araabia keelt kõnelevate inimeste hulgas lapikule leiva tähenduses. Khubzi tarbitakse laialdaselt üle terve araabiamaailma ja väljaspoolgi.

Araabia poolsaarel tähendab khubz üldiselt „leiba“  või meie mõistes „saia“. Kõige levinum leiva tüüp kõigis neis riikides on suurt tüüpi lapik leib. Traditsionaalselt on see küpsetatud spetsiaalses ahjus, mida kutsutakse „tannuur“.  Tainas rullitakse lahti nagu pizza taigna puhul, seejärel asetatakse see ümmargusele padjale ja patsutatakse suure ümmarguse kiviahju siseseinale.  Patsutuse tagajärel kleepub tainas traditsionaalse ahju seinale, kuhu see jääb seniks, kuni leib on pruun ja seest valmis küpsenud. Leiva eemaldamiseks ahjust kasutatakse pikka konksuga keppi. Nüüd on leib söömiseks või müümiseks valmis. Kogu protsessi käigus töötab tavaliselt kaks või kolm inimest.

Tänapäeval on siiski rohkem levinud, et toores taigen pannakse konveierilindile, kus leib küpsebläbides kaasaegse mehhaniseeritud ahju.

Khubz sarnaneb välimuselt teiste idamaade lapikule leivale, nagu näiteks Pärsia naan ja India-Pakistani roti.Traditsiooniline Iraagi khubz tabuun on veidi erinev. Erinevalt Levanti khubzist  ei moodusta see „taskut“.  Kuid „tasku” versioon on samuti Iraagis populaarne Iraagis.
Khubz i nimetatakse mõnikord ka pitaks, kuigi sõna pita on araabiamaailmas täiesti tundmatu. Sõna „pita“ on pärit kreeka keelest ja tähendab kooki või pirukat.

 

MAROKO KHUBZ

Maroko khubz on ümara kuju ja krõbeda koorikuga lame päts, millel mulliauk puudub. See, mis pätsi sisse panna, on iga perenaise oma valik: manna, nisurukis ja oder on vaid mõned võimalused, mida kasutada. Aniisi ja ristiköömne seemned on kaks täiendust, mis lisavad soovi korral selle erilisemaitse.

Maapiirkondades kasutavad paljud pered väikeseid kuplikujulisi puidu põletamise ahjusid, et kodus leiba küpsetada . See annab leivale unikaalse maitse ja iseloomu, mida tavalises ahjus kahjuks ei saa. Sellegipoolest saab ka väga hea Maroko leiva küpsetada koduahjus. See on kindlasti Maroko hautistele väärt täiendus.
Isegi kui sa ei ole kogenenud pärmitaigna tegija, on Maroko leiva valmistamine lihtne. Tainas kerkib ainult tunni, ka ahjuplaadile saab panna tavalise küpsetuspaberi.

Head katsetamist!

 

 

MAROKO KHUBZ

Kokk: Sarah Iirimaalt

 

2 kl täistera nisujahu

2 kl nisujahu

2 tl kuivpärmi

veidi soola

30 ml oliivõi

1 tl suhkur

2 spl jahvatatud seesamiseemneid (valikuline)

leiget vett

 

 

Aseta kuivpärm, suhkur ja umbes 4 spl sooja vett kaussi, sega hästi, katta kinni ja jäta seisma, kuni mullid ilmuvad pinnale (umbes 30 minutit). Suures kausis sega omavahel täistera- ja nisujahu, tee kätega keskele ava ning lisa sool, pärmisegu, oliivõli ja jahvatatud seesamiseemned. Lisa vastavalt vajadusele leiget vett, et tainas ei oleks kleepuv, ega ka liiga kõva. Sõtku pehmeks taignaks.

 

 

Jaga tainas kaheks voi kolmeks võrdseks palliks, sõltuvalt kui suurt pätsi soovid. Kata rätikuga ja lase seista 15 minutit.

Puista tööpind jahuga üle. Rulli iga pall umbes 1-2 cm paksuseks. Aseta leivad kergelt võiga määritud küpsetusplaadile, kata rätikuga ja lase kerkida veel tund.

 

 

Enne ahju panemist torka leiva keskele kahvliga õrnad augud. Küpseta 200C kraadi juures 30- 45 minutit, kuni leib on muutunud kuldpruuniks.

Vürtside kasulikkus

Ma olen enda juures märganud, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem pööran ma oma söömisele tähelepanu. Lapse ja teismelisena oli mul suhteliselt ükskõik, mida suhu toppisin, peaasi, et kõhu täis sain. Nüüd aga mõtlen ma tihti sellest, mida ma söön ja kuidas see minu kehale kasulik on. Kuna Maroko köögis kasutan ma erinevaid maitseaineid, siis tekkis mul huvi, mis on nende vürtside saladus, et inimesed on neid kasvatanud ja kasutanud tuhandeid aastaid. Ja selgus, et vürtsid võivad meile olla kasulikud nii mitmel erineval moel. Nüüd, kui ma oma tagined maitsestan, tunnen ma vürtse lisades ilmselt veel suuremat rõõmu. Nad ei anna ainult mu toidule võrratut maitset, vaid on ka mu kehale väga kasulikud. Ma tooksin siinkohal välja ainult mõned kasulikud omadused ning kellel huvi on, võib ise juurde lugeda.

Kurkum- kollajuur: Kollajuur on üks looduse võimsamaid tervendajad. Kollajuure toimeaine on kurkumiin. Kurkumi on kasutatud üle 2500 aasta Indias, kus see oli tõenäoliselt esimene, mida kasutati värvimiseks.

Käesoleva vürtsi raviomadused on end aeglaselt paljastanud sajandite jooksul. Kaua on ta tuntud olnud oma põletikuvastase toime poolest. Hiljutised uuringud on näidanud, et kollajuur on loodusime, mis on osutunud kasulikuks raviks paljudele erinevatele tervislikele probleemidele vähist kuni Alzheimeri tõveni. Tooksin siinjuures välja ainult mõned ja lisan alla lingi, kus saab inglise keeles rohkem juurde lugeda.

*Sellel on loomulik antiseptiline toime ja antibakteriaalse aine kasulikkus desinfitseerimiseks kärped ja põletusi.

*Kasutades koos lillkapsaga saab vältida eesnäärmevähki ning peatada olemasoleva eesnäärmevähi kasvu.

*Hiina meditsiinis on pikka aega kasutatud teda depressiooni raviks.

*Kiirendab haavade paranemist ja aitab taastada kahjustatud nahka.

http://www.healthdiaries.com/eatthis/20-health-benefits-of-turmeric.html

Ingver: Sajandeid on ingveri kasutatud loodusliku vahendina paljude haiguste raviks. Nüüdseks on teadlased välja selgitanud, et ingver teebki imesid vähist migreenini.

Ingver aitab hommikuse iivelduse ja merehaiguse vastu, vähendab valu ja põletikku, samuti kasutatakse külmetuse ja gripi ennetamiseks ning raviks, veel leevendab migreeni, kõrvetisi ning menstruatsiooni valusid.

http://www.healthdiaries.com/eatthis/10-health-benefits-of-ginger.html

Köömned: Ristiköömned aitavad kaasa seedimisele, leevendavad hingamisteede haigusi, astmat, bronhiiti, nohu, aneemiat.

http://www.organicfacts.net/health-benefits/seed-and-nut/health-benefits-of-cumin.html

Kaneel: Traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutatakse Cassia kaneeli nohu, kõhupuhituse, iivelduse, kõhulahtisuse ja valuliku menstruatsiooni leevendamiseks. Samuti usutakse, et see parandab energiat, elujõudu ja vereringlust ning on eriti kasulik inimestele, kes tunnevad oma ülakeha soojana, kuid oma jalgu külmana.

http://altmedicine.about.com/od/cinnamon/a/cinnamon.htm

Paprika: Paprika sisaldab palju C- vitamiini, pea üheksa korda rohkem kui tomatid. Samuti palju antioksüdante, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Paprika on väga populaarne antibakteriaalne vahend. On teada, et paprika aitab kontrollida vererõhku ja suurendada vereringet, lisaks soodustab seedimist. Paprikat kasutatakse ka ravimaks depressiooni, vereringet, väsimust ja letergiat.

http://lifestyle.iloveindia.com/lounge/health-benefits-of-paprika-9235.html

Must pipar: Must pipar aitab leevendada hingamisteede haigusi, köha, nohu, kõhukinnisust, seedimist, aneemiat, impotentsust, hambavalu, kõhulahtisust ja südamehaigusi.

http://www.organicfacts.net/health-benefits/herbs-and-spices/health-benefits-of-black-pepper.html

Tažiinid

See artikel ilumus ajakirja “IQRA” 15. numbris. Read the rest of this entry